Tekstide kohandamine

Arvestades õpiraskustega õpilaste taustteadmisi, piiratumat silmaringi, sõnavara  ja seniseid õpikogemusi on vajalik lugemistekste keeleliselt kohandada.

Adapteerimine hõlmab

  • sisu (teabe hulka, vastavust vanusele). Teksti sisu peab olema eakohane. Nõrga lugemisoskusega 3.klassi õpilast ei huvita tekst, mis on vahva lugemine 1. klassis lapsele. Arvestada tuleb lapse huvi, kogemuste, teadmiste, ka keskkonnaga kust ta tuleb. Tekst ei tohi olla ülekülvatud liigsest infost, mis lapsele meelde ei jää, ega seostada ei suuda. Abiks on tekstides oluliste kohtade rõhutamine või ka vahekokkuvõtete tegemine.
  • keelelist väljendust (teksti, lauset, sõnavara). Mõeldes kõne mõistmise ja verbaalse töömälu tasemele peaksid laused olema lühemad, vältima keerukamaid lausestruktuure ja sõnavorme. Keerukad on pöördkonstruktsioonid. Enne kui saabus õhtu ja õues läks pimedaks, otsustati ehitada Peetrist lühem, kuid Jaagust pikem lumemees otse maja ees olevale väliterrassile.
  • vormistust (paigutus, liigendus, graafilised märgistused olulise rõhutamiseks, lisatud näitvahendid vms). Õppetekstid peavad olema võimalikult selged, st mitte mustrilisel või värvitud taustal). Tekst võiks olla liigendatud, olulise teabe esiletõstmisega. Kasutada võiks rohkem alapealkirju. Mõelda läbi illustratsioonid ja kujundus. Algaja lugeja puhul tuleks vältida lause poolitust rea lõpus, st lause võiks mahtuda algusest lõpuni ühele reale. Uus lause algab alati uuelt realt. Read lõppevad vabalt, st ei ole surutud sirgesse ritta. Sõnade poolitamisi võiks vältida. Kui seda teha, siis nii et sõna tähenduse tajumine ei kannataks. (Nt karukoo-bas, karu-koobas,  linnu-ke, lin-nuke). Teksti vormistus peab kergendama selle tajumist. Kindlasti kehtib reegel, et mida nõrgem lugeja seda selgem ja suurem peaks olema kirja font (samas ka mitte liiga suur) ja kasutama laiemat reavahet. Kasutada võib teksti mõistmist toetavaid graafilisi vahendeid (olulise joonimine, tabelid, joonised, diagrammid) ja illustratsioone.
  • Järgnevalt on toodud näide kohandatud tekstist. “Eesti keele lugemik-tööraamat 3. klassile III osa” K. Pastarus ja M. Varik lk 4.  (www.hev.edu.ee) Enne teksti lugemist on eelnevalt välja töödud keerulised sõnad, et harjutada nende lugemist ning toetada mõistmist, kui need hiljem tekstis esinevad. Sinised püstkriipsud tähistavad kõnetakte, kaldkriips ülipikka hääldust. Õpilane teab märki nähes juba ette, et antud koht sõnas vajab rõhutamist. Otsekõne on kaldkirjas. Lausepikkus arvestab lapse lühimälu. Tekst on jaotatud lõikudeks. Teksti pikkus on siin küll lühike, kuid teema võimaldab tegeleda siin rohkem suulise eneseväljendusega. Lõigu numbri märgib õpilane ise. Vormistus on selge ja lihtne. Lisaks võiks täiendada teksti näitvahenditega. (Nt Jõulukaardid, jõulosoovid sõnumitena).
Screenshot 2018-10-26 at 14.45.40

Lugemisteksti juurde kuuluvate harjutuste puhul tuleb samuti arvestada sellega, et need on sooritatavad õpetaja abiga. Arvestada tuleb õpilase potsensiaalset arenguvalda. Vajadusel tuleb tavaklassis kasutatavast töövihikust õpiraskustega õpilase jaoks harjutusi välja jätta, muuta või asendada, suurendada individuaalset juhendamist, koostegutsemise etappi, abivahendi kasutamise õpetamist.

LOE järgmiseks korraks:

Hudson, D. (2019) Spetsiifilised õpiraskused. Peatükk: Düsgraafia.

Logopeedia kliinik. Naestema, R. https://www.logopeed.ee/et/lugemis-ja-kirjutamisraskused

Düsleksiaga laste vanemate toetamine. Juhend vanematele. Loodud projekti “Empowering Parents for support of their Children with Dyslexia” käigus. Eesti lugemisühing. https://www.logopeed.ee/images/dokumendid/dysleksiaga_laste_vanemate_toetamine.pdf

Voldik lapsevanemale: Kui lugemine on lapsele raske. https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/07/Logopeed_A4_veebi.pdf

%d bloggers like this: