Kaasav haridus

Järgnevalt on kasutatud Ana Kontori materjale:

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LAPSED JA HARIDUSKORRALDUS

KAASAV KOOL  

Üldeesmärk: luua kõikidele õpilastele (sõltumata õpilase elukohast või sotsiaalsest taustast) võimalused kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks. Selleks, et kõik võrdselt osaleda saaksid, on tarvis erinevate vajaduste märkamist ja sobivaid kohandusi, et iga õpilane oleks võimeline saavutama talle jõukohaseid tulemusi. Teistega ühes klassiruumis olemine ei taga tingimata veel sisulist kaasatust. Tegelikuks kaasamiseks on oluline hoiak, et inimestena oleme kõik võrdsed ja olulised ning erinevatele vajadustele vaatamata oleme võimelised koostoimimisse panustama. Sotsiaalne ja emotsionaalne kuulumine on oluline. 

Kaasava hariduse kaks tähendust

  1. Õpikeskkonna kujundamine kõigile lastele
  2. Individualiseeritud tasemeõpe mistahes õppeaines

Kaasava kooli põhimõtted: (J. Kõrgesaare järgi)

  • Iga laps jõuab kooli ja kool sobitub lapsega.
  • Iga lapse võimeid ja kalduvusi arvestatakse.
  • Väga erinevaid õppijaid võib paikneda samas ruumis samal ajal (kui see ei riiva kellegi elulisi huve ja on tagatud ressurssidega).

Kaasava kooli tunnused: (M. Mändla järgi)

  1. Kooli struktuur on kaasamist toetav ja kooli juhtimine põhineb koostööl
    • Õpilastele ja õpetajatele on kättesaadav nii psühholoogiline, sotsiaalne kui eripedagoogiline abi ja toetus.
    • Iga õpetaja, koolitöötaja, õpilane on seotud otsuste tegemise ja vastutusega.
    • Kooli juhtkond arendab ja innustab õpetajaid muutmaks suhtumist õpi- ja käitumishäiretega lastesse, toetab ja motiveerib õpetajaid töötamaks HEV lastega.
    • Oluline on erinevate tasandite (kool – kodu – KOV) omavaheline koostöö (suhtlemine, kuulamine).
  2. Kooli õppekasvatustöö on korraldatud õpilase individuaalsust arvestades

A. Õppe tase

  • Erinevate õpilaste ootuste, võimete ja vajadustega kohanemine nõuab õpetajalt täiendavat tähelepanu – mõistmist, aega, kannatust, teadmisi, oskusi. 
  • Õpetaja mõistab, et õpilased on oma võimetelt väga erinevad.
  • Õpetaja suudab aine õpetamisel arvestada õpilaste erinevate võimetega.
  • Selleks tuleks täna mõelda õpetaja senisest parema toetamise meetmetele.

B. Metoodika

  • Õpetaja mõistab, et pole ühte ja üleüldist, kõigile ühtviisi sobivat metoodikat,
  • Õpetaja suudab kasutada erinevaid metoodikaid.

C. Suhted, keskkond

  • Õpetaja mõistab, et sageli on edasijõudmatuse põhjuseks konfliktid või madal enesehinnang.
  • Õpetaja suudab luua soodsa ja õpilase eneseväärikust toetava sotsiaalse keskkonna.

Kaasava kooli edu eeltingimused:

  • Õppekava, mis võimaldab arvestada igat last
  • Kooli juhtkond, kes toetab õpetajaid ja varustab vahenditega
  • Õpetajad, kes oskavad õpetust individualiseerida
  • Kõigi jaoks juurdepääsetav keskkond
  • Õppevara, mis on kohandatud ja arendatud kõigi laste vajadusi arvestades

ÕPPEKAVAD

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASED          (RÕK üldosa)

HEV õpilasena mõistetakse õpilast, kelle on vastavad kliinikumi uuringud, mis kinnitavad et õpilasekeha-, kõne-, meele- või kognitiivne puue, emotsionaalsed- ja käitumisraskused, üld- või eriandekus erinevad kaasõpilastest sedavõrd, et  õppe- ja kasvatustöö korraldus ei toeta piisavalt tema võimete arengut.

HEV LASTE TOETAVA ÕPETAMISE VÕIMALUSED

Erivajadustega lastega töötamise (neile abi ja toe pakkumine) süsteem on kolmetasandiline, kus iga eelnev tasand loob pinnase järgneva tõhusamaks toimimiseks.

I tasand– MÄRKAMINE ja esialgne TOETAMINE  

ERIVAJADUSTE MÄRKAMINE                    
ÕPPETÖÖ INDIVIDUALISEERIMINE TUNNIS erinevus klassitööst  
ÕPETAJA TUNNIVÄLINE  LISATÖÖ                                         
KOOSTÖÖ  AINEÕPETAJATEGA                                         

Avatakse Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIAJK)

Toetamine:

  • lapse ja õpetaja(te) tegevuse modifitseerimine,
  • järeleaitamine,
  • ettearendamine või –õpetamine,
  • kodutööde täitmise juhendamine (tihe koostöö lapsevanemaga)

jne

II tasand VAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE (so lapse pedagoogilis-psühholoogiline uurimine koolispetsialistide poolt) ja ERIABI (toetav õpetus)

PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE UURING                                          
                ÕPIABI  või ERITINGIMUSED    

 Toetamine:

  • aineõpetaja abi väljaspool tunde
  • koostööveslused (arenguvestlus, õpiabiümarlaud, …)
  • tasemerühmad
  • õpiabirühm (eripedagoogiline/ logopeediline/ainespets.)
  • individuaalne õppekava (sh andekate toetamine)
  • muutused õpilase tunniplaanis
  • tugispetsialisti teenus: sotsiaalpedagoog, psühholoog, eripedagoog, logopeed, tervishoiutöötaja
  • mõjutusmeetmete rakendamine käitumisprobleemide korral
  • käitumise tugikava, sotsiaalsete oskuste tunnid
  • tugiisik/tugitöötja/abiõpetaja
  • koduõpe vanema soovil

III tasand– NÕUSTAMISMEESKOND ja ERIABI jätkamine väljakujunenud eriklasside/-koolide võrgu kaudu.

TÄIENDAV  PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE UURING  KLIINIKUMIS  
                        NÕUSTAMISMEESKOND  

Toetamine:

  • pidev tugispetsialisti teenus
  • individuaalne õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes
  • osaajaga õpe individuaalselt või rühmas
  • individuaalne tugi klassis toimuva õppetöö ajal (abiõpetaja/tugiisiku/tugitöötaja)
  • koduõpe
  • õpe eriklassis (piirarvu määrab kool; 12; 6)
  • puudespetsiifiline õppekorraldus, -keskkond, -metoodika, -vahendeid
  • õppes osalemiseks pidev tugispetsialistide teenus lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;

 

LOE juurde:

1.Koolitöötajaid, lapsi ja lapsevanemaid toetav süsteemne lähenemine haridusasutuses (2018) Innove Juhendmaterjalid

2. Kõrgessaar, J. (2016) Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse

(toimetamisel versioon, peagi tulemas täiustatud 2020 versioon). 

 

4. Seema, R., Uus, Õ. Kaasav haridus kiiresti muutuvas infoühiskonnas. Õpetajate Leht 12. apr. 2019 

5. Poldre, A. Soomes toetatakse nii koolilast kui ka õpetajat. Õpetajate Leht 17.mai 2019 

6. Runno, E. (2018) “Tartumaa õpetajate hinnangud oma oskustele hariduslike erivajadustega õpilaste arendamisel” magistritöö, juhendaja: prof. Evelyn Kiive 

7. Häidkind, P., Oras, K. “Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes” EHA, Kd 4 Nr 2 (2016)

8. ARVAMUS | Kas kaasava hariduse rakendamine käib riigile üle jõu? Praegune lahendus on poolik. 23. MÄRTS 2020 

 

 

 

%d bloggers like this: