Meelepuuded

MEELEPUUDED ehk sensoorsed puuded ehk mõne meeleelundi vaegtalitlus – nt vaegkuulmine, vaegnägemine, vaegkompimine kergest kahjustusest kuni täieliku puudumiseni.

Kõigi hariduslike erivajaduste nii ka meelepuuete osas on väga oluline nende võimalikult varajane märkamine ning korrigeerimine kas abivahendite ja/või eriõpetusega.

Vaegnägijad

Nägemispuue võib olla kaasasündinud või trauma või haiguse tagajärjel tekkinud. Nägemise funktsioonidest võivad olla kahjustatud üks või mitmed ja kahjustused võivad olla erineva raskusega.

Nägemispuudeline isik, kelle nägemine on alanenud sel määral, et see takistab tema arengut, õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 
Vaegnägija– isik, kelle nägemisteravus on prillidega korrigeerituna paremini nägeval silmal alla 0,3 ja/või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi. 
Pime– isik, kelle nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi. 
Praktiliselt pime isik, kes kasutab pimedate tehnikat, kellel on aga säilinud nägemisjääki sel määral, et ta saab seda kasutada igapäevases elus (nägemisteravus alla 0,02). 
Täispime– isik, kes ei näe valgust.

Kuidas märgata nägemisprobleeme?

  • Laps liigutab lugemise ajal pigem pead kui silmi.
  • Raamatut lugedes on silmade kaugus loetavast tekstist ebaharilikult lähedal või kaugel.
  • Lugedes püüab kramplikult sõrmega järge hoida.
  • Kaotab sageli lugemisel järje.
  • Laua taga istudes on lapse rüht halb. Istumisasend on ebatavaline, liialt pööratud või painutatud.
  • Grimassitamine.
  • Kaebused peapööritusele, uimasusele, silmade ebamugavustundele, väsimusele.
  • Lapse liigutused on kohamakad, ta komistab, trepil on rohkem ettevaatlik.
  • Kõrgusekartus.
  • Halb tasakaalutunnetus.
  • Laps ei taha mänguväljakul teiste lastega mängida.
  • Laps vastab keeldudele, korraldustele, palvetele vaid siis kui tema poole nimeliselt pöördutakse.
  • Pöörab pead, et kasutada vaatamiseks vaid ühte silma või katab teise silma käega kinni.
  • Kaugemaid objekte vaadates või lugedes pingutab laps kogu keha.
  • Kooli õppeülesanded on sooritatud ebaühtlase kvaliteediga või varieerub tehtud töö hulk.
  • Nägemisteravuse langus pärast pikaajalist lugemist.
  • Silmades tekib vesisus. 
  • Peopesad lähevad märjaks.
  • Silmad on valgustundlikud.
  • Tähelepanukoondamise raskused, eriti kui tegevus, mida peab jälgima toimub ruumi erinevates osades.
  • Käe-silma peenkoordinatsioon on kohmakas.
  • Vead kirjutamisel ja lugemisel. Sagedamini esineb tekstiosade kordamist või vahelejätmist. Kirjutab peegelpildis. 
  • Raskused pikkade sõnade lugemisel. Tähed hakkavad justkui hõljuma. Ajab tähti segi.
  • Raskused oma käekirja lugemisel.
  • Tähed on poolikult välja kirjutatud. Käekiri on lainetav.
  • Raskused on teksti ümberkirjutamisel.
  • On nö “käärid” tekstist arusaamise ja lugemisoskuse vahel.
  • Kirjalik eneseväljendus jääb alla suulisele eneseväljendusele
  • Punast kirja valgel taustal on raskem lugeda. 
  • vaata ka siia – Nägemisteraapia lehele 

Allpool toodud soovitused nägemisraskuste korrigeerimiseks:

  • Soovitatav istuda 1-3 pingireas. 
  • Lugemisel soovitatav kasutada lugemisalust, et vältida rühihäireid. 
  • Oluliselt toetavad õpilast reahoidja, erinevate laiuste ja jämedusega joontega või ruutudega vihikud (töölehed). 
  • Kas rea või tulba puhul järje hoidmiseks soovitatav kasutada kas vaharibavõi nn kontorinätsu. Teatud kohti tekstis võib märkida markeri, fun lineri või muude eristavate tähistega. 
  • Kui õpilane peab vaatama tahvlilt vihikusse või vastupidi, võib silma kohanemine eri kaugustega võtta veidi kauem aega
  • Nägemisraskuste puhul on soovitatav kasutada tekstide ja pildiga töötamisel tugevamaid kontrastening vajadusel nn aknakesi(eri suuruses), mille abil kaetakse kinni ebaoluline info ning oluline info jääb akna sisse. 
  • Soovitatav kasutada suurendatud ja kohandatud/lihtsustatudjooniseid. NB! Jälgida, et suurendus ei oleks liiga suur, sest sel juhul on vaatevälja jääv ala väiksem.
  • Nägemisraskuste korral võib abi olla kohtvalgustist, mille valgusjuga on suunatud tekstile. 
  • Jälgida, et tööpinnad ei peegeldaksvastu (seda nii õpikute läikpaberi, kui tahvli pinna puhul).  
  • Pikemate kohustuslike kirjanduse teoste lugemiseks võib kasutada audioraamatuid (NB!Heliraamatutenimekiri ja info heliraamatute tellimise kohta asub veebilehel  http://www.epr.ee/sisu/index.php?id=4)
  • Prillide kandmine korrigeerib nägemist. Kui õpilane ei soovi kanda prille, siis jälgida õpetajal või tugiõpilasel, et ta seda ikkagi teeks.
  • Vajadusel võib kasutada suurendavaid abivahendeid (nagu lugemisteler või realuup vms).
  • Soovitatav kirja suurus 14. 
  • Kui kaasnaveda ka keskendumisraskused, siis rakendada pidevat individuaalset suunamist ja lisaselgitusi.
  • Raskusi valmistavates õppeainetes võib vajada õpetamist IÕK-de alusel. 
  • Võib vajada õpetamist väiksemas klassikollektiivis. 

Vaegkuuljad

Vaegkuuljad ehk nürmikud — inimesed, kes kuulevad helisid osaliselt ning kasutavad abivahendina kuuldeaparaate või kes kasutavad sisekõrvaimplantaati.

Kurdid — inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid helisid (v.a. väga tugevat heli, nt lennuki või suure veoauto müra). Kurdid inimesed kasutavad suhtlemiseks viipekeelt, mis produtseeritakse käte, keha ning näo miimika abil.

Kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40 dB paremini kuulvas kõrvas täiskasvanutel ja üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas lastel.  (Kerge kuulmislangus 20 – 40 dB, keskmine 41 – 70 dB, raske 71 – 95 dB, sügav > 96 dB).

Kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%. Keskeltläbi 2/3 nendest vajab kuulmislanguse kompenseerimiseks kuuldeaparaati. 

Kuulmislanguse puhul on oluline see võimalikult varakult selgitada.  Kõigile vastsündinutele tehakse sünnitushaiglates otoakustiliste emissioonide (OAE) uuring. 

Kõne arengu seisukohalt on strateegiliselt olulised kolm esimest eluaastat. 

Uuringud on näidanud, et lapsed, kes saavad diagnoosi enne 6kuuseks saamist, jõuavad keelelises arengus oluliselt kõrgemale tasemele võrreldes lastega, kes saavad diagnoosi hiljem, olenemata sellest, millist keele õpetamise viisi konkreetse lapse puhul kasutati.

Lisaks kaasa sündinud kuulmispuudele võib see tekkida ka elu jooksul. Omandatud kuulmispuude puhul säilib kõne 5-6aastastel ja vanematel. 

Kuulmislanguse puhul on oluline päritolupere (kurt vanem-kuulja laps; kurt vanem-kurt laps; kuulja vanem-kurt laps). Tugi vanematele haridusasutuse valikul (tavakool – erikool).

Oluline on, et kuulmispuudega laps ei tunneks end teistest lastest isoleerituna, sest sellel võivad olla sotsiaalsed ja psühholoogilised tagajärjed. Jälgida tuleb kuulmispuudega lapse keelelist arengut. Kuulmislangusega laps ei kuule lühikesi ja mitterõhulisi sõnu ja konsonante (kui kuulmislangus on kõrgete toonide osas) ja esineb raskusi kõne omandamisega, lugema õppimisega, tähe/hääliku assotsiatsioonidega. 

Kuulmispuudega inimesed kasutavad kõnest arusaamiseks rohkem teisi meeli: jälgivad inimese nägu ja loevad huultelt. 

Mida raskem on kuulmiskahjustus, seda rohkem on häiritud kõne.

Puudujääke ilmneb nii lugemis- kui kirjutamisoskuses. Eripärad on sõnavara arengus.Kuulmiskahjustusega täiskasvanu sõnavara on samal tasemel tüüpilise 4. klassi (inglise süsteemi järgi) õpilase sõnavaraga. Ka nendel lastel, kellel on sisekõrva implantaat, on oluliselt väiksem sõnavara kui samavanadel normaalkuulmisega lastel.

Kuulmistehnilised abivahendid: kuuldeaparaat, sisekõrva implantaat, heli ülekandesüsteemid (FM-süsteem)

Kuuldeaparaat – elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille kaudu juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. (Kõrvasisene, kõrvatagune).

Sisekõrva implantaat – implanteeritav protees, mis stimuleerib otse kuulmisnärvi. Sisekõrva implantaadiga laste keeleline areng on enamasti oluliselt parem võrreldes lastega, kellel implantaati pole. Implantaadiga laste hulgas on rohkem neid, kes saavad käia tavakoolis ja neidki, kelle lugemisoskus on eakaaslastega võrdväärne. Eestis al 2000. a.

FM-süsteem on traadita heli ülekandesüsteem, mis koosneb rääkija külge kinnitatavast mikrofoniga saatjast ja individuaalse kuulmisvahendiga ühendatud vastuvõtja(te)st. See võimaldab rääkijal liikuda 15-60 m raadiuses, kus raadiolained levivad ka läbi seinte. Suurendab helisignaali/taustamüra suhet ning vähendab seega taustamüra mõju. Seade vähendab oluliselt akustikast tulenevaid kuulamisprobleeme.

Erinevad hoiakud: kurdid kui puudelised, kurdid kui kultuurigrupp.

Vaatamata kuulmisvahenditele ei asenda need normaalset kuulmist ega lahenda kõiki kuulmisprobleeme (kaugus rääkijast, suhtlemine taustamüras, rääkija hääletugevus, ruumi akustika ja kajaefekt). Kuulmisabivahendi kogu potensiaali kuulmise ja kõne arendamisel on võimalik ära kasutada vaid sobiva teraapia korral.

VAEGKUULJAGA SUHTLEMISEL JA ÕPETAMISEL  PEA MEELES:

  • Kuulmislangusega õpilast toetaks, kui õpetaja on teadlik tema kuulmislanguse ulatusest, selle mõjust kõnele ja võimekusele;
  • Õpetaja võiks tunda kuulmisabivahendeid, osakb arvestada nende mõjuga õppeprotsessis ja toetab nende igapäevast kasutamist;
  • Tutvustab kuuljatele õpilastele kuulmislangusega õpilase eripära ning tema poolt kasutatavaid kuulmisabivahendeid;
  • Õpetaja julgustab kuuljaid õpilasi näitama üles aktiivsust kuulmislangusega õpilase ühisüritusse kaasamisel;
  • Peab meeles, et klassis on kuulmislangusega õpilane ja korrigeerib sellele vastavalt oma õpetamisstiili;
  • laps võiks istuda 1-3 pingireas nii, et ta näeb õpetajat;
  • julgusta teda omal initsiatiivil valima endale klassis ajutist kohta, kust hetkekõneleja on nähtavam või kuuldavam (nt üleklassi arutelu, rühma ettekanne vm);
  • püüa klassis vältida liigset müra; 
  • väldi kaja tekkimist;
  • paranda kuuldavust kuulmislangusega õpilase jaoks (nii klassisisene kui klassväline);
  • kui laps kuuleb ühest kõrvast paremini, olgu see kõrv õpetaja ja teiste laste suunas (mitte seina poole);
  • räägi siis, kui laps vaatab sulle otsa (püüa enne tema pilk);
  • kontakti saavutamiseks lehvita, puuduta, kutsu nimepidi vms;
  • vestluse ajal ära pead kõrvale pööra ega samal ajal kõnni klassis ringi;
  • mõista õpilast olukorras, kus samaaegselt tuleb õpetajat jälgida ja märkmeid kirjutada;
  • kui tahad midagi näidata, siis esmalt ütle sõnum, seejärel näita;
  • vestluse ajal ära mine liiga lähedale, jäta ruumi et sind jälgida;
  • räägi selgelt, normaalse hääletugevusega, aeglasemalt, ära artikuleeri ülepingutavalt;
  • õpetaja võiks kordamise asemel kasutada ümbersõnastamist;
  • palu tal üle korrata, mida ütles kaasõpilane;
  • vajadusel püüa kasutada lühemaid lauseid, anda selgeid sõnumeid;
  • õpetaja võiks selgitada esmakordselt õppetöös kasutatavaid sõnu, väljendeid ja mõisteid laiemalt ning sügavamalt;
  • kontrollib, kas õpilane mõistis, mida räägiti (kodutöö, õpitav teema) suuliste küsimustega;
  • pöörab süvendatud tähelepanu loetu paremale mõistmisele kaasaaitavatele keelestrateegiatele (võrdlemine, vastandamine, meenutamine, järjestusanalüüs, järeldamine);
  • õpetaja kirjutab olulised korraldused ja käsitletava teema võtmesõnad tahvlile;
  • jälgi et valgus ei langeks su selja tagant, kui laps vajab, saab huultelt lugedes lisatuge;
  • lapsele võib kasutada tugiõpilast või abiõpetajat klassis;
  • kui ruum vajab pimendamist (TV, projektoripildi vaatamine), siis anda korraldused enne ära või anda need kirjalikult;
  • kasutatakse subtiitritega varustatud õppefilme;
  • kuulamisülesannete puhul arvesta, et helikandjalt kuulamine on talle raskem;
  • annaks grupivestluses osalevatele õpilastele sõna järgemööda ja nimeliselt, vältides sellega üksteisest ülerääkimist, mida kuulmislangusega õpilasel on raske, kui mitte võimatu adekvaatselt tajuda;
  • julgusta teda grupitöös kaaslastele otsa vaatama;
  • ujumistundides annaks pikemad seletused edasi enne tunni algust, kuna õpilane on seal ilma kuulmisabivahendita ning toetub ainult visaalsele infole;
  • võimlemistundide ajal pikemat seletamist nõudvate harjutuste või ülesannete ajal hoiaks teda enda läheduses, kuna tunnid toimuvad tavaliselt kajavas võimlas, kus kuulamine tõsiselt raske;
  • Laulmistunnis ei palu tal üksi laulda, kuna enamasti on tal raskusi viisipidamisega;
  • Teeks mööndusi muusikaajaloos meloodiate meeldejätmise või äratundmise osas;
  • Vajadusel võiks julgelt pöörduda nõu ja abi saamiseks teiste spetsialistide poole (rehabilitatsioonimeeskond)
  • kuula soovitusi, mida jagab lapsevanem. 

 

Suulise kõne õpetmisest ja viipekeele õpetamisest kurtidele ning vaegkuuljatele uuri täpsemalt iseseisvalt edasi:

Kaks lähenemisviisi kurtusele http://www.ead.ee/haridus_ja_kultuur/kurtus

Surdopedagoogika on pedagoogika haru, mis tegeleb kuulmishäiretega ja kurttummade laste õpetamisega ning kasvatamisega.

Õpetamise ülesanded: et inimene kuuleks paremini, räägiks paremini, saaks võimetekohase hariduse, oleks iseseisvaks eluks ettevalmistatud ja oleks õnnelik.

Kui tavakooli logopeedi jaoks on primaarne lapse kõnepuue, siis surdologopeedi jaoks kuulmispuue. 

Kaks suunda – suuline ja käeline:

  1. Suulise lähenemise pooldajad leiavad, et kurtidele lastele tuleb enim kasuks huultelt lugemise õppimine, kuulmisjäägi maksimaalne ära kasutamine (nii kuulmistreeningu kui ka kuulmisaparaatide abil) ning nende kõne parandamine hääldamise treenimise kaudu.
  2. Käelise lähenemise pooldajad – sõnade ja grammatilise struktuuri visualiseerimine kähemärkide ja liigutuste kaudu. Kasutatakse ära mõne viipekeele sõnavara ja lisatakse sellele märke grammatiliste mõistete väljendamiseks. Kasutatakse ka rääkimise ajal häälikhaaval sõrmendamist.

Kasutatud on minu õpinguteaegseid konspekte ja kasulikke soovitusi kuulmislangusega õpilase õpetamisel Mari Reilsonilt.

Soovitan veel:

Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit (s.a.). Haridus. Kuulmispuudega laste õpetamisest. Külastatud aadressil http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/haridus/

Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit (s.a.). Kuulmisabivahendid. Külastatud aadressil http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/kuulmisabivahendid/

Eesti Puuetega Inimeste Koda (2014). Mis on kuulmislangus? . Külastatud aadressil https://www.youtube.com/watch?v=09wLfRJC5nU

Loit, R. (Koost). (2013). Viipekeelne kurt laps koolis. Juhendmaterjal õpetajale. Tallinn: Kirjastus Studium. 

Paabo, R. (2010). Viibelda on mõnus. Käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Püss, A. (2010). Kuulmispuue. E. Leppik, & T. Kivirand (Koost), Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Sagedamini esinevad terviseseisundid ja puuded õpilastel (lk 41–47). Tallinn: Major Trükiagentuur.

Raidla, U., & Brin, I. (2018). Kuulmispuudega õpilaste õpetamine. E. Krull (Toim), Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat (lk 657–662). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Snellman, S., & Lindberg, T. (2010). Appi – mu klassis on kuulmislangusega õpilane! Tallinn: REKK.

Tartu Ülikool Õppevideod: Erivajadusega õppija – kuulmispuue https://www.uttv.ee/naita?id=18990

Tartu Ülikool Õppevideod: Erivajadusega õppija – nägemispuue https://www.uttv.ee/naita?id=18993

“Märka ja toeta last. Teatmik õpetajale.” (2010) A. Püss Kuulmispuuded Lk 41-47; A. Kõiv Nägemispuuded lk 57-63 https://www.hm.ee/sites/default/files/teatmik_opetajatele.pdf

Eesti Kurtide Liit http://www.ead.ee

Tartu Hiie Kool http://www.hiie.tartu.ee

Tallinna Heleni Kool http://www.helen.edu.ee

 

 

 

 

 

 

 

Kirjandus

http://www.epl.ee/news/melu/vastsundinute-kuulmisuuringu-senised-tulemused-on-olnud-roomustavad.d?id=51274843(vaadatud 02.03.2019)

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072012014?leiaKehtiv(vaadatud 02.03.2019)

http://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Keller(vaadatud 02.03.2019)

http://ppy.ee/est/nagemispuue/kuidas-suhelda-nagemispuudega-inimesega/(vaadatud 02.03.2019)

 

%d bloggers like this: